VÕRUMAA TEATAJA Laupäev, 8. juuni 2013

Tekst ja fotod: MIHKEL VANARI

Välimus on saksapärane. Saksapäraselt käib ka mudelipõlvkondade vahetus eriliste väliste muudatusteta – sageli lausa facelift’i piiril. Ees on Sorentol poole tosina aasta eest KIAsse palgatud Audi TT kujustajana nime teinud Peter Schreyeri „naeratus” ja tagaosa võib segi ajada mistahes sakslasega. Uus optika ja kaitserauad annavad tunnistust, et KIA keskklassi linnamaastur pole enam suunatud noortele maailmaavastajatele, vaid pigem keskealisele pisut konservatiivsemale kontoriametnikule, kes sedaanidest juba tüdinud. Eesti turul kuulub Sorento suuremate ja mugavamate omataoliste hulka ning premiumklassist pole enam palju puudu.

Salongis on ees põhiuudiseks suur 7” LCD display ja uued pehmemad/soojemad viimistlusmaterjalid ning teises istmereas kolm sentimeetrit ja kolmandas üks sentimeeter lisandunud põlveruumi (lisaistmed on kallimates varustuspakettides). Näidikuteploki dekoor on preisilikult lakooniline. Põhiline erinevus on aga see, et uus Sorento on eelkäijast oluliselt vaiksem ja diiselautosid kummitavat vibratsiooni on isegi meelega raskem esile kutsuda. Allkirjutanut häiris vaid rooli libedavõitu nahkkate, aga selle põhjuseks võisid olla ka eelmise proovija kreemitatud käed. Ootamatu on, et seisupiduri saab peale/maha vasaku jala all asuva pedaaliga.  

Kui KIA omal ajal dacialikult odava Rioga ja loosungiga „luksuse uus hind” Eesti turule saabus, visati nalja, et tal on tõelise autoga sarnane vaid fordilikes mõõtudes ovaalne logo. Praegu oleks Ford ilmselt valmis peale maksma, et saada oma firma logo Sorento 2,2-liitrise töömahuga muutuva tiivageomeetriaga turboga varustatud diiselmootorit peitvale kapotile.

Sorento on auto, mille teise põlvkonnaga varem meile vaid väikeautosid pakkunud KIA julges poole tosina aasta eest märku anda, et ta on tegija ka keskklassis. Mis nendesse väikeautodesse puutub, siis kasutab esimese põlvkonna Riot praeguseni Vooremaa toimetus ja automaatkäigukastiga pisike KIA Pride teenib ausalt Aki külas elavat ajakirjanduse, EÜE ning kuuritsavõistluste veterani Mati Kalkunit.Kuigi Tartu Autospiritist prooviks pakutud kolmanda põlvkonna Sorentol oli automaatkäigukast, reageeris auto gaasivajutusele praktiliselt viivituseta ning koostöö jõuagregaadi ja rataste vahel oli sujuv ning ebaluseta, nagu kallitele autodele omane. KIA erksa diisli vääne on muljetavaldav ka madalatel pööretel ja kütusekulu ligi 2tonnise sõiduki edasivedamisele igati mõõdukas (keskklassi sõiduautodele omane 6,6 l 100 kilomeetrile manuaalkastiga ja 7,4 l automaadiga).Rool, mis varem oli võimendatud hüdrauliliselt, on Sorentol nüüd elektrilise võimendiga.See lubas lisada nii süsteemi Flex Steer, millega juht saab seada rooli „kergust” režiimid Normal, Sport ja Comfort – ülekandearv ei muutu, kuid muutub jõud, mis vajalik roolimiseks), kui ka näiteks parkimisabi. KIA parkimisassistent pole just autotööstuse viimane sõna, sest auto pargib vaid paralleelselt kõnniteega, samal ajal kui edumeelsemate konkurentide vastavad süsteemid on võimelised seda tegema ka nurga all ja auto ka sõiduteele tagasi manööverdama. Kitsastes oludes ja vähem auto gabariitidega harjunud sohvrile on aga abiks seegi. Seeeest oma roolisoojendusega ja ostja soovil ka köetavate tagaistmetega.Maanteel peab Sorento end ülal väga mugavalt. Tal on piisavalt nii kiirendusvõimet kui ka paindlikkust. Auto hoiab hästi suunda ja kuuletub roolile meelsasti. Kaldumised kurvis jäävad mõistuse piiresse. Linnas lamava politseiniku ületamisel 50 km/h vedrustus autosolijaid ei häiri, kuid premiumklassi konkurentide ühe noogutuse asemel teeb Sorento siiski kaks.Oma klassi ja hinna kohta on selle kentsaka testi tulemuse hindeks 4+.Maastikuvõimekuse proov Kubjal näitas, et diisli ja automaadiga Sorento saab aeglase ning suurte kalletega sõiduga kakkama sedavõrd, kui maanteele mõeldud rehvid seda lubavad. Samal ajal tundus, et rehvid kipuvad maanteel suurel kiirusel kurvis liiga lihtsalt libisema ja vilistama.Elektroonilised juhiabid toetavad vähese harjumusega juhti mõlemal juhul piisavalt.

Mõned olulised parameetrid tootjalt: pealesõidunurk 19,7, mahasõidunurk 22,4 ja pikiläbivus 17,1 kraadi.

Maastikusuutlikkuse ikooni Mercedes Benz (MB) G-klassil,mida väga rikaste inimeste kõrval kasutab ka Kuperjanovi pataljoni luurekompanii,on need vastavalt 36/27/24.

MB G mudelid on endiselt täisraamil, Sorentol aga asendati see poolraamidega.Sorentol veab tavatingimustes vaid esisild. Vaid kriitilistel hetkedel lisanduvad elektroonika märguandel ka

tagarattad. Kui juht vajutab alla Lock Mode’i klahvi, jaotub veojõud 50/50 nii esikui tagaratastele. Režiim lülitub automaatselt välja kiiruse suurenemisel üle 40 km/h.

Mõlemad käigukastid (AT ja MT), millega Sorentot laias maailmas müüakse, on 6-käigulised ning kütusesäästu eesmärgil küllaltki suure ülekandearvuga 5. ja 6. käiguga.

Et kompenseerida aeglusti puudumist, on 1. ja 2. käik tehtud lühikesed. Sellest tähelepanek – kui te sõidate palju linnas, on otstarbekam valida automaatkäigukastiga

Sorento – muidu treenite oma parema käe väga lihaseliseks.Pealegi on näiteks Tartu Autospiriti hinnakirja järgi otsustades Eestis saada vaid ühe diiselmootori ja just

ATga väga heas varustuses Sorentod hinnavahemikus 34 990–41 990 eurot. Pahameeleks või üllatuseüminaks pole põhjust, sest teil jääb vaid otsustada, kas soovite ehk kolmandat istmerida,sõidureas püsimise kontrolli ja pimenurga jälgimise süsteemi,uksekäepidemete valgustust,isereguleeruva kõrgusega vedrustust ning muid eriti peeneid premiumlisasid.Nahksalong, isetumenev tahavaatepeegel, tagurduskaamera, vihmasensor, võtmeta sisenemine ja nupust käivitus on kõik juba tolles esimeses hinnas sees. Sorento paistab kaasliiklejaile piisavalt suur, et tekitada teel respekti. Ja kui Fordi teemaga ka lõpetada, siis KIAga võrdne 7aastane garantii paneks autotööstuse sümboli pankrotiohtu. 

USAs, muide, on Sorento juba teist aastat müüdavaim KIA.